See saar oli mu reisisoovide nimekirjas väga ammusest ajast. Alates sellest, kui lugesin Axel Munthe teost “San Michele raamat”. Või siis isegi varasemast ajast, kui nägin ja sain tuttavaks seal käinud eesti kunstnike teostega. Teadmine, et Konrad Mägi maalis sealsete motiividega mitu olulist maali ning et Ants Laikmaa läks oma reisituuril saarele 1 päevaks aga jäi sinna pea aastaks maalides samuti olulised teosed oma loomingulises elus, on kindlasti sellised teadmised, mis saare vastu huvi äratavad. Ja Itaaliasse võib minu poolest alati minna – praegugi on itaalia keele õppimine mu igapäevane tegevus.
Ja Capri saar on tõesti eriline, kõik kohad olid muidugi eelkäijate jalajälgi täis, kuid seda põnevam oli avastada. Novembri algus on ka ideaalne aeg külastamiseks. See valgus saarel ja need värvid on tõesti erilised. Meie päevaplaan nägi välja selline, et päeval avastasime saart ja kuna läks vara pimedaks, siis pärast õhtusööki oli mul mõnus maalimise aeg.
